Kolmandad klassid Väätsa prügilas

27.05.2013.a. käisime paralleelklassiga Väätsa Prügilas. Kohe alguses jaotati meid kaheks rühmaks. Meie grupi giid oli Väätsa Prügila tootmisjuht Tarmo Simson ja teise grupi giid oli Eiki Hansar. Esimesena läks meie grupp koosolekute tuppa, kus hakati rääkima sellest, et mis on prügi, mida sellega prügilas tehakse, kuidas tekib prügi, mis on pakend. Seal selgus ka palju huvitavaid asju. Näiteks see,et liivast tehakse klaaspurke ja see, et plastpudelitest tehakse riideesemeid! Palju räägiti veel erinevate prügide sorteerimisest. Mõne aja pärast läks meie rühm välja ja teine rühm sisse. Väljas selgitati, et mida alguses prügiga tehakse. Selgus,et prügi kõigepealt kaalutakse ning seejärel viiakse sorteerimisse.Ülisuure kaalu peale saime ka meie minna .Me kaalusime koos õpetajaga 901 kg! Veel näidati mingit ruumi, kus oli väiksemas koguses prügi. Aga kõikidel olid vist ninad kinni ja suud lahti, kui nähti suurt hunnikut sinisesse konteinerisse visatavat prügi. Selle hunniku kõrval oli aga sorteeritud pruunid, valged ja rohelised klaasitükid. Vaatasime prügilas veel veidi ringi, kuni läksime reoveehoidla juurde. Seal räägiti veidi sellest, mida selle veega edasi tehakse. Siis ühines meiega ka teine grupp ning oligi käes aeg lahkumiseks. Sõitsime bussiga veel paarsada meetrit prügilast eemale, kus tegime puhkepausi ja sõime. Pärast seda sõitsime juba Vändra poole tagasi. Mulle meeldis Väätsa Prügilas ning ma läheksin sinna meelsasti veel kord.

Sandra Väliste

III b klass

 Õpilased prügi sorteerimist jälgimas

Koosolekute ruumis

Prügi sorteerimist vaatamas

Õppekäik Harku aeroloogiajaama

22. mail külastasid kuuendad klassid KIK-i projekti raames Harku aeroloogiajaama. Väljasõit kooli juurest oli kell 8.00. Ilm oli sombune ja väga niiske ning kohati sadas hoovihma. Sõit Tallinnasse kulges rahulikult ja kohale jõudsime 10.00.

Esmalt suunati meid muuseumi, kus õpilased said tutvuda vanemate ilmavaatlusvahenditega. Muuseumis leidus nii barograafe, hüdrograafe kui ka aneridbaromeetreid. Seal oli ka palju selliseid aparaate, millest pole enne kuulnudki ega näinud.

                

Muuseumis       rippusid seina peal ka plakatid, mis tutvustasid ilmavaatlusosakondade ajalugu ning suurelt kaardilt saime näha, kus asuvad ilmavaatluspunktid. Kaardil oli tähistatud ka Vändra ilmavaatlusjaam. Huvitav oli veel teada saada, et esimene ilmavaatlusosakond Eestis asus Lasnamäe tuletornis ja et ilmavaatlusosakonnad kolivad teatud aja tagant. Muuseumis näidati meile veel vana radarit ning aparaate, millega varem edastati ilmavaatlusandmeid. Tänapäevaga oli suur erinevus.

Edasine õppekäik toimus õues, kus tutvustati õpilastele mõõteriistu ilma vaatluseks. Kõik mõõteriistad asusid maapinnast vähemlt 2 m kõrgusel, et maapinna mõju mõõteriistadele oleks väiksem. Esmalt nägime valget "onni", kus olid sees termomeetrid temperatuuri mõõtmiseks ja õhuniiskuse mõõtja. Õhuniiskus tol päeval oli 94%.

Järgmisena määrasime tuulesuunda tuulelipu järgi ja uurisime kuidas mõõdetakse sademete hulka. Sademete mõõtmiseks oli platsil lillekujuline seade, mille sees asetses anum, kuhu kogunevad sademed. Sademete hulga mõõtmiseks valatakse anumast vesi klaasi, kus on mõõtühikud peal.

 Kõige rohkem elevust tekitas klaaskuul, mis salvestas päikesekiirguse kestvust. Läbi klaaskuuli paistev päikesekiirgus põletab lindile jälje ja selle järgi vaadatakse kui kaua päike päeva jooksul paistab. Suvel tuleb seda linti vahetada päeva jooksul mitmeid kordi, talvel vähem.

Klaaskuul päikesekiirguse mõõtmiseks

Ilmavaatlusplatsil olid veel ühed torud, mille otstarbest emapilgul aru ei saanud. Hiljem selgus, et need olid maapinna temperatuuri mõõtmiseks erineval sügavusel. Seda teavet pidid ära kasutama erinevad ettevõtted, mis tegelevad trassi- ja kaevetöödega.

                                                                                  Temperatuuri mõõtmine maa seest

Õppekäigul  nägime kõike seda, mida olime õppinud tunnis ja lisaks saime uusi teadmisi ilmavaatluse kohta. Oli õpetlik ja tore väljasõit.

Riina Arva, 6.b klassi klassijuhataja  Fotod: Aleks Tammiksaar

Harku aeroloogiajaam

Õuesõpe Paikre prügilas KIK – i projekti raames.

14. – 15. mail 2013.a. külastasid Vändra Gümnaasiumi I ja II klass Paikre prügilat Pärnumaal Paikuse vallas. Keskkonnaohtlike jäätmetena viidi prügilasse tarvitatud patareid.

 

Jäätmed, mida inimesed enam ei vaja, on prügi. Paikre Jäätmekäitluskeskusese prügila valmis 2006. aastal. Prügila looduslikud ehk geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused Põlendmaa külas on prügila jaoks väga soodsad ja kaitsevad looduskkeskonda maksimaalselt reostuse eest. Prügilat on plaanitud kasutamiseks 30 aastaks, kuid tänu inimeste teadlikkusele prügi sorteerimisel, jätkuks seda isegi pikemaks ajaks. Iga plastist, metallist või klaasist joogipakendit on võimalik uuesti kasutada. Paberi eraldamine olmeprügist ja selle töötlemine paberivabrikus, hoiab meie metsades palju puid elavana.

 

Õuesõpet alustati pooletunnise filmi vaatamisega. Filmist said õpilased vastused küsimustele:

·        Mis on prügi?

·        Miks peab jäätmeid sorteerima?

·        Mis saab sorteeritud jäätmetest edasi?

·        Kuidas vanapaberist saab uus paber?

 

I klass andis prügilasse ära kõik Vändra Gümnaasiumis õppeaasta vältel kogunenud kasutatud patareid. Ohtlike jäätmetena kaaluti ära ja võeti vastu 2,6 kg patareisid!

Järgnenud jalutuskäigul prügila territooriumil nägid õpilased erineva prügi kogumiskohti ja olmeprügist tekkinud suuri mäesuurusi kuhjasid. Masinate abil purustatakse ja surutakse kogu taaskasutusse sobimatu kokku ning hiljem kaetakse see kattematerjaliga. Nii luuakse alus tehisküngastikule. Osa olmeprügist muudetakse kompstmullaks, mida saab kasutada põldude ja aiamaade mulla struktuuri parendamiseks.

 

Õppekäigul said õpilased teada, miks on jäätmekäitlus vajalik ning kuidas saavad inimesed keskkonnasõbralikut käitudes säästa raha ja hoida loodust puhtana.

 

Vändra Gümnaasiumi klassiõpetajad: Marju Simson, Ene Kitsnik ja Silja Enok.

Õpilased vaatamas õppefilimi "Mis on prügi?"

Biolagunevad jäätmed, millest sorteeritakse välja kile.

I klassi õpilased Paikres õppekäigul.

II klassi õpilased Paikres õppekäigul.

Masinate keskel prügilas.

Kingitus Paikrest.